Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine
Vaevased ja viletsad
inimesed on vanakuradi vahetatud. Selle nimi oli piru, vahetatud laps. Last ei või üksi pidada,
et vanapagan pidi vahetama. Kui jo jumalasõna üle käind, siis ei vaheta enam. Võib olla
mõni inimene ongi vahetud, mõni on ju kole, nagu ei akka kõndima, ei akka rääkima. Neid on
ka praegu. (Ibid)
Kui ristimata laps üksi tuppa jäetakse, siis pidada talle nuga juurde panema, muidu võida
teda vanapagan oma lapse vastu ära vahetada. (Ibid)
Ristmede last ei tohi ütsinde mitte jättä, sis kurat tuleb viib latse ära. Mia pessi pesu, sis ikki
panni nööri usse august läbi, tõise otsa latse älli külgi. Es julge ütsinde jättä. Lätsi jäll
talusse lina katkma, ikki laits üten. Sis tõise pahandive, et sul põle aru sugudki pään, tuud
ristmede latse vällä põllu pääle. Aga ma's julge jättä, kis tääb, mis oless ollu. (Ibid)