Vabadeks laengukandjateks vivad olla... 1) aatomid 2) positiivsed ja negatiivsed ioonid elektroltide vesilahustes ige 3) molekulid 4) vabad elektronid metallides ige 5) positiivsed ioonid metallides 5. Loetle elektrivoolu toimed. keemiline toime magnetiline toime soojuslik toime 6. Millisel elektrivoolu toimel phineb elektripirni t? Soojuslikul toimel. 7. Tmba ring mber ige vastuse numbrile. Voolutugevus juhis on seda suurem, ... 1) mida suurem elektrilaeng lbib juhi ristliget 2) mida suurema ajavahemiku jooksul lbib juhi ristliget elektrilaeng suurusega 1C 3) mida suurem elektrilaeng lbib 1 sekundi jooksul juhi ristliget ige 4) mida kauem on juhis elektrivool 8. Teisenda. 0,3A = 300 mA 50mA = 0,05 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise vrtus ja ampermeetriga mdetud voolutugevus? Ampermeetri mtepiirkond on 0A - 15A.
osaks. Seda katset mitu korda korrates vib juda jagamata laenguni, mida omab elektron. -)This: e=-1,6 x 10 -19 -)Elektrilaeng on elektroni peamine omadus. -)Iga keha laeng on elektroni laengu tisarvkordne. q= N x |e| ->keha on positiivselt laetud. q=N x e -> keha on negatiivselt laetud. q-keha laeng (1C) 1C= 1 kulon.(Caulamb'i nimest). N-elektronide arv. |e|- elektroni laengu absoluutvrtus (positiivne). -)1 kulon on niisugune laeng, mis lbib juhi ristliget he sekundi jooksul kui juhti lbiva voolu tugevus on 1 amper (1A). 1C= 1A x S; q= i x t. -)Positiivseks iooniks nimetatakse aatomit, mis on kaotanud he vi mitu elektroni. -)Negatiivne ioon on aatom, kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid. ELEKTRONIDE LIIKUMINE KEHADE ELEKTRISEERIMISEL -)Tavaliselt on keha kikide negatiivsete laengute summa vrdne tema positiivsete laengute summaga, ning kehal ei ole elektrilaengut, eldakse et keha on elektriliselt neutraalne.
annaabi.ee 
