Romaani stiil
aeglaselt ümmardudes jälle alla. Siingi tõusupüüd, mis ei pääse veel
maksvusele.
Löövide katteks tarvitati mitmesuguseid viise: lamedat puulage, silindervõlvi,
ristvõlvi. Silindervõlv oma aeglase ja raske kaardumisega ühelt lööviseinalt
teiseni vastas juba põhiiseloomult romaani stiili „maalähedusele“ ja
raskepärasusele, samuti horisontaalne puulagi. Ristvõlv sisaldab endas
sellevastu suuremaid tõusuvõimalusi. Ta on saavutatud kahe silindri
ristlevast lõikumisest ja toetub tasakaaluliselt kogu oma raskusega mitte
enam tervele külgseinale, vaid neljale piidale, mis on asetatud võlviku (ühe
võlviga kaetava ala) nurkadesse. Ristina jooksevad neilt piitadelt võlvi
kandvad võlvi kandid (roided) üles keskpunkti kokku, kuhu keskuse
rõhutamiseks paigutati sagedasti nn. päiskivi. Sellise võlvi juures on kogu
raskus koondatud vähestele kindlatele punktidele, võiv ise on palju kergem
annaabi.ee 
