RÜÜTLIKASVATUS
Relvakandja pidi õppima täies lahinguvarustuses ilma ratsmete abita
hobuse selga hüppama, ühe vasaralöögiga suurt kivi purustama, vaid käega lakast ja teisega
sadulast kinni hoides üle hobuse hüppama, ronima ainult käte abil ükskõik kui kõrge redeli otsa,
tantsima turvises terve õhtu. Viimane nõu süvendas etiketitundmist ja arendas ka
koordinatsioonitunnet. Relvakandjad treenisid ka lihtsamatel ja keerulisematel trenažööridel.
Näiteks kinnitati teibale ristlaud, mis liikus vabalt ringiratsast. Poissi õpetati ka nuga loopima.
Kõigepealt kontrolliti poiste osavust jahil. Kui relvakandja oli end oma seisuses küllalt kaua
heast küljest näidanud, saatis patroon ta võimaluse korral kuhugi õukonda, et noormees õpiks
veel häid kombeid, näitaks oma oskusi ja teadmisi, õpiks tundma ja austama võõraid kombeid.
Sageli saadeti selliseid juba õppinud sõjamehi saadikutena teistesse riikidesse, kus nad pidid end
annaabi.ee 
