Polariseeritud valgus, saamine ja omadused Polariseeritud valgus eelistatud võnkumiste suunaga lained ristlainetuse sõltuvus võnketasandist Võnkesiht ja võnketasand polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. polarisatsiooni liigid: * lineaarne polarisatsioon; * ringpolarisatsioon; * elliptiline polarisatsioon. loomulik ehk polariseerimata valgus täielikult ehk lineaarselt polariseeritud valgus Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht osaliselt polariseeritud valgus polarisatsiooniaste P Valgust saab polariseerida mitmel viisil, kasutades kas
sügavusel võrdse tugevusega tuules: Veesügavus meetrites 30 25 20 15 10 Lainekõrgus meetrites 1,5 5,0 5,3 5,6 6,2 On näha, et tuul, millest 30 meetri sügavusega alal tekib ainult 1,5 m kõrgune laine, tõstab 20 m sügavusega veekogul juba 5,3 m kõrguse laine. Seda näitab ka praktika rannikule lähenedes muutuvad lained kõrgemaks. Suurimateks ookeanilainete kõrguseks on 20 m ja lainepikkuseks 400 m. Ristlainetuse all mõistetakse niisugust lainetust, kus kahes eri suunas liikuvad lained üksteisega liituvad. Ristlainetuse tekkimise põhuseks on tavaliselt lainete peegeldumine järsult rannikult või sadamarajatistest. Seetõttu võibki neid eelkõige kohata sadamate lähistel reididel ja eelsadamates. Regulaarsest tõusust ja mõõnast tekivad tõusu- ja mõõnalained, milledega peab iga meresõitja laevasõidu ohutuse tagamiseks arvestama. Ummiklainetus. Laineid võib esineda ka tuulevaikuses
annaabi.ee 
