Gooti stiil, bütsantsi kunst
San Vitale tsentraalehtis Ravennas. Just Ravennas on säilinud varaseid mosaiike.
Ajavahemikus 726-853 toimunud pilditülile (ikonoklasm) järgneb Makedoonija
dünastija büsantsi kunsti teine kõrgperiod, mis kestab kuni 13.saj-ani (Makedoonija
renessanss). Arhitektuuris valitseb tollal ristkuppelkiriku tüüp. Kuulsamad selle perioodi
mosaiigid paiknevad Veneetsia Santa Fosca kirikus.
Kolmas büsatntsi kunsti kõrgaeg on aa.1261-1453. Ristkuppelkirikute kõrval
ehitatakse nüüid väheldasi püstijad ümbriskäiguga tsentraalikirikud. Mosaiikude, ikoonide
ja freskode käsituslaadis ilmneb suurem maalilisuse ja ruumilisuse taotlus; figuure
kujutatakse plastisemalt ja realistlikumalt. Vabaplastikat büsantsi kunstis peaaegu ei esine.
Kunskäsitöös saavutatkse silmapaistev tase elanvandiluunikerduses. Pärast Konstantinoopili
valutamist arenevad bütsantsi kunstivormid edasi kreeka õigeusu maades.
a. Hagia Sophia kuppelbasiilik
annaabi.ee 
