30. Absoluutselt mitteelastne põrge m v + m2 v 2 v= 1 1 m1 + m2 Erijuhul, kui massid on võrdsed, saab kiiruse arvutada: v1 + v 2 v= 2 Pöördliikumine 31. Inertsimoment: punktmassi, punktmasside süsteemi ja keha inertsimoment telje suhtes; Steineri lause; homogeense varda inertsimomendi valemi tuletamine. Keha e punktmasside süsteemi inertsimoment: n I = mi ri 2 i =1 Ühe punktmassi inertsimoment seega ilma summamärgita. Raadiuse ristkomponendi algus on pöörlemisteljel, mass on punktmassi oma. Steineri lause Inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga Ic raskuskeset läbiva, pöörlemisteljega paralleelse telje suhtes, millele on liidetud keha massi korrutis raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a ruuduga. I = Ic + m a2 32. Punktmassi impulsimoment punkti ja telje suhtes. Keha impulsimoment punkti ja telje suhtes. Impulsimoment punkti suhtes Analoogiline jõumomendiga punkti suhtes.
Kuid seda pole tarviski, sest üheainsa lõppkiiruse määramiseks piisab impulsi jäävuse seadusest 2. Pöördliikumise dünaamika a. Jõumoment ja impulsimoment b. Inertsimoment c. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus d. Impulsimomendi jäävuse seadus e. Pöörleva keha kineetiline energia A) Jõumoment ja impulsimoment B) Inertsimoment Keha e punktmasside süsteemi inertsimoment: Ühe punktmassi inertsimoment seega ilma summamärgita. Raadiuse ristkomponendi algus on pöörlemisteljel, mass on punktmassi oma. C) Pöördliikumise dünaamika põhiseadus D) Impulsimomendi jäävuse seadus e. Pöörleva keha kineetiline energia Suletus süsteemi impulsimoment on jääv. Järeldused: 1) Kui suletus süsteemi mingi osa panna süsteemisiseste jõudude mõjul pöörlema ühes suunas, peab süsteemi ülejäänud osa hakkama pöörlema vastupidises suuna. 2) Kui muutub süsteemi inertsimoment, peab vastupidiselt
1. Seega on struktuurigrupid staatikaga määratavad ahelad ja reaktsioone võib arvutada mitte üksiklülide vaid tervete struktuurigruppide kaupa. Reaktsioonide arvutamist alustatakse struktuurigrupist, mis paikneb sisendlülist kõige kaugemal. Kui düaadi välispaariks on rotatsioonipaar, lahutatakse temas mõjuv reaktsioon F ji piki ja risti lüli suunatud komponentideks st. F ji = F jip + F jir . Ristkomponendi moodul F jir määratakse lülile rakendatud momentide tasakaalust. Seega jääb rotatsioonipaari reaktsiooni määramisel tundmatuks pikikomponendi F jip moodul, mis määratakse düaadile mõjuvate jõudude tasakaaluvõrrandi põhjal. Kui F
annaabi.ee 
