Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas
nägemine (Cranbrook 1963, tsit. Eklöf, Jones, 2003 järgi).
Liigitunnusena torkavad silma ülipikad kõrvad (30-40 mm), kuid see on talvitumise
ajal peidetud küünarvarre alla kõrva asemel on siis hästi märgatav teravatipuline
traagus. Traagus on helepruun, tipu suunas ühtlaselt ahenev, suhteliselt terava tipuga,
tagaserv allosas kumer, ulatudes peaaegu pooleni kõrvapikkusest. Kõrvalesta
siseküljel on selgesti eristatavad 22-25 ristivolti (Masing, 2001).
Suurkõrvad on öise eluviisiga, minnes toitu jahtima 20 minutit pärast
päikeseloojangut. Toiduks on putukad: ööliblikad, ehmestiivalised, mardikad ja
kärbsed. Väiksemaid putukaid sööb suurkõrv lennult, suuremad aga viib
toitumisõrrele (MacDonald, Barrett, 2002). Pruun-suurkõrvad on ka korjenahkhiired,
sest mõnikord korjavad putukaid lehtedest. Sammuti on nad silmitsi probleemidega
annaabi.ee 
