Friedrich Wilhelm Nietzsche - referaat
Samas on Nietzsche absolutist. Sest ehki ta
hülgab absoluutse ja erapooletu tõe oma tunnetusteoorias ja absoluutsed väärtused oma
moraaliteoorias, näib ta siiski eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult
kõige muu all kusagil sügaval.
Aga Nietzsche enda tõde kas seegi pole mitte ainult ,,vaatenurk" ja ,,tõlgendus", pelgalt
suhteline tõde? Tema analüüsi kummaline võlu peitub selles imelikus ristivalguses, millesse ta
oma arutlused asetab, selles iroonilises enesearmastuses. Ta surub oma tahet läbi, on järsk ja
absoluutne. Ja ometigi räägib ta naerust see ,,Rõõmsa teaduse" autor hüüatab: ,,väär olgu
meile iga tõde, mille kõrval pole kõlanud naer. Nietzsche on kirjanduslik filosoof. See on tema
otsus, millelt ta nopib oma võidud ja mille tõttu ta kannab oma kaotused. Teda on kerge
kritiseerida, tema mõttearenduste lünki on lihtne ära näidata aga ikkagi on ta üks kõige