V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
imetegu käesoleval kuul.»
«See niinimetatud leidlaps siin on tõesti jälk koletis,» sõnas Jehanne.
«Ta kisendab nii, et salmilaulia võib kurdiks jääda,» jätkas Gaucheré. «Pea suu. väike
kisakõri!»
«Ja mõelda, et selle jõleduse on Reimsi oeapiiskop Pariisi peapiiskopile saatnud,» lisas
Gaultiére käsi kokku pannes.
7
6
«Minu arvates,» ütles Agnes-la-Herme. «on see elajas, loom, juudi ia emise ristsugutis,
ühesõnaga, midagi ristiusuvastast. Ta tuleks vette või tulle visata.»
«Loodan,» lausus Gaultiére, «et keegi teda endale ei taha.»
«Ah mu iumal!» hüüdis Agnés. «Kui kahju neist vaestest ammedest leidlaste varjupaigas
seal jõe ääres põik-tänava otsas, oeapiiskopi külje all! Viimaks viiakse see väike koletis
sinna toita! Ennemini annaksin rinda vampiirile.»
«On aga lapselik see vaene Herme!» vastas Jehanne. «Kas te, õde, ei näe, et see väike