"ristiusustamiskatsete" - 1 õppematerjal

Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses

12. sajandil tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud eestlased, latgalid ja liivlased olid paganlikud rahvad ning Euroopas valitsev ristiusk paganlust ei sallinud. Otsiti ettekäändeid nende vastu sõja alustamiseks ja vägivaldseks ristimiseks. Kirikuvõimude plaanid sobisid hästi kokku ka saksa kaupmeeste soovidega, kes ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning lootsid lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. Munk Fulco ja piiskop Meinhardi rahumeelsete ristiusustamiskatsete läbikukkumise järel tungisidki sakslased piiskop Alberti juhtimisel Liivimaale sisse ning algas ristiusustamine tule ja mõõgaga. Edukuse tagamiseks sõjas loodi 1202. aastal kohalik vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse vennad, mida hakati hiljem kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu esimesed sõjakäigud olid edukad, latgalid ja liivlased alistusid kiiresti sakslaste ülemvõimule ja võtsid ristiusu omaks. Pärast nende rahvaste alistamist pöördus Saksa