Ristisõjad
pidi kogu oma vaga elu phendama vitlustele valeusuliste ja
uskmatutega.Orduvendade elu oli korraldatud vga
rangete reeglite jrgi ning neist oli vitluses paganatega ja teiseusulistega
palju kasu.Vaimulikke rtli-
ordusid vib pidada omamoodi ristiusu kaardiveks.
RISTISJAD JTKUVAD.RISTISDADE TULEMUSED.
TEINE RISTISDA (1147-1149)
XI sajandi lpul Esimese ristisjaga saavutatud edu ei psinud kaua.Peagi
nnestus seldukkidel osa kaotatud
aladest tagasi vita.1144. aastal lagunes nende ktte ristiususliste rajatud
Edessa krahvkond.Lne-Euroopale
oli see raske lk.Tuli hakata jlle tegema kihutustd,et vtta ette uus
ristisda.
Uue ristisja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st.Ta phjendas
Teise ristisja korraldamise
vajadust.Pha Bernardi leskutsetele vastati kogu Euroopast.Kaks tolle aja
kige vimsamat valitsejat-
Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna
Phale Maale rististta.
Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama.Pha Bernardi leskutsetest
annaabi.ee 
