Sören Kierkegaard
Üks asi
on ilmne: kuidas usu olemus ka piiritletud ei oleks, ikkagi ei oleks mingit tagatist, et
usk oleks kvaliteedilt õige, et see oleks isiklikult kogetud usk, usk pärast hüppe
sooritamist. (Saarinen 1985)
Kierkegaard asetab rõhu sellele, kuidas me usume, teeb tühjaks usu sisu. Ta käsitleb
uskumise viisi ja sisu vastuolu nii üheselt ja järsult, et kogu visiooni ähvardab
kokkuvarisemine küsimuse liigse teravdamise tulemusena. Midagi sisuliselt piiratut
peab ristiusult igal juhul eeldama. Kuidas saab mingi subjektiivne intensiivsus, mingi
ääretu immanentsus tagada, et hüpe toimub kristliku Jumala poole, mitte millegi muu
suunas? Kierkegaard hiilib sellest küsimusest kõrvale.(Saarinen 1985)
Alles jääb halastamatu subjektiivne tõde; valik, hüpe ja mina ise.(Saarinen 1985)
13
Kokkuvõte
Referaadist saab teada palju uut huvitavat Sören Kierkegaardi kohta. Lähemalt saab
annaabi.ee 
