Eesti kultuuri ajalugu
Mingil tasandil
eksisteeris juba ka kihistatus. Ristiusku veel polnud. Naaberriikidel olid juba ka riiklikud jooned. Eestis puudud ühtne riiklik
moodustis. Maakonnad ja nende inimesed koondusid kokku vaid ohu korral või selleks, et minna rüüsteretkele. Puudus maakondade
vaheline koostöö. Suurim koostöö nähtus oli mingisuguse linnuse ehitamisel ja seegi vaid ühe maakonna tasemel. Teised riigid tahtsid
muuta Eestit ristiusuliseks. Kui läks eesti ala ristiusustamiseks sõjalisel teel, polnud tegu enam ainult rüüsteretkedega, vaid
organiseeritud sõjategevusega. Alguses püüti küll rahulikul teel seda teha. Sõjalise tegevuse põhiliseks jõuks oli Mõõgavendade ordu,
mis oli eestlastest kaugelt kõrgemal tasemel. Madisepäeva lahing eesti tuli kokku ühtseks väeks, kuid ikka kaotati.
annaabi.ee 
