Ristiusu kirik varasel keskajal
Ristiusu kirik varasel keskajal.
Hilises Rooma keisririigis oli kirikul suur tähtsus. Kristlasi ühendas katoliku kirik
(kreeka keeles tähendab üleüldist) algselt kogu ristirahvast hõlmav kirik; 1054.a.
suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik. Kirik hoolitses vaeste eest,
korraldas kooliharidust ning paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista.
Kirikust sai ka antiikkultuuri alalhoidja.
Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskopp, mis tähendas
järelevaatajat. Erilise tähtsuse omandas Rooma peapiiskopp, keda
hakati kutsuma oma isaks (ladina keeles papa) ehk paavstiks.
Paavst oli ühtlasi katoliku kiriku pea Lääne-Euroopas. Eriti
tugevdas paavsti võimu Gregorius I (590-604), kellest sai kristlaste
üldtunnustatud juht. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle
üm...
annaabi.ee 
