Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
istuda jalg üle põlve, kuna siis pidavat inimesed kiigutama vanapagana laps. Nuga ei
tohi panna selili laua peale, kuna siis saab vanapagan enda ahelad puruks viilida.
Pärast päeva minekut ei tohi enam tööd teha, kui tööd tehtakse, siis see töö läheb
tondile. Lapsi ei tohi peale päikeseloojangut nimepidi hüüda, muidu vanapagan kuuleb.
Ristiusuajal on kuradi kujutelamad kindlasti tunduvalt võimendunud, kuna selle nime
alla on kokku sulanud palju erinevaid vaimolendeid. Ristiusuaegset rahvausundid
iseloomustab üleüldse demoniseerumine, kuna varem neutraalsena eksisteerinud
olendid muutuvad halvaks, neid hakatakse seostama kuradiga ning neid hakatakse
nimetama kuradi nimega.
Hatajärv on koht, kus elavad vanapaganad ning kus neil on oma perekondki. Seal
lähedal metsas olevat kivi, kus on nähtud, et vanapaganad ristivad enda lapsi.
Muud negatiivsed olendid
Üldnimetus võiks olla varavedaja, kellel on palju erinevaid nimesid Eesti eri
piirkondades