Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
kõige tähtsama. 66%-le eestlastest on surnu mälestamine eelkõige isiklikud mälestused
koosoldud ajast, käesoleva variandi pooldajate arv vene inimeste seas on poole väiksem ehk
36%. 16%-le venelastele on surnu mälestamine palvetamine hinge eest, käesoleva variandi
valinud eestlasi on märksa vähem, vaid 4%.
Teise ja kolmanda tabeli andmed on järjekordseks tõestuseks, et mitte iga ristitud inimene pole
usklik ning kuulub mingisse konfessiooni vaid formaalselt. Ristitamata inimene tihti ei tea, kas
uskuda ellu pärast surma või mitte ning sageli peab ta siiski Jumala olemasolu võimalikuks.
Paljud inimesed nimetavad ennast ateistideks, teadmata, et ateist on see, kes eitab Jumala
olemasolu. Need inimesed peavad aga sageli elu pärast surma võimalikuks ja samuti pole nad
veendunud, et Jumalat ei eksisteeri.
Probleemi, kas enamiku venelaste ja eestlaste usk kattub kristluse algtõdedega või mitte, tõstatab
oma raamatus Hans Hansen
annaabi.ee 
