Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Samuti on valdkonnaks eksitamine: halda jälgedele sattumine eksitab. Inimese suhted
haldjaga on neutraalsed. Metshaldjale ei ohverdata, kui ohverdatakse, siis näiteks ühte
metsa minnes pannakse esimene mari või seen tagasi (pidavat tulema hea saak). Kui
metsas aga midagi head teed, siis võid selle eest saada tasu: sattuda heale seene- või
marjakohale.
Metshaldjaid nähakse tavaliselt okstel kiikumas, laulmas, tantsimas, vilistamas.
Metsavaimud on kõige elulisemalt alal hoitud, ristisust on nad kõige vähem muutunud
(võib-olla muuutunud inimese suhtes veidi pahatahtlikumaks), kuid olemuselt ei ole nad
eriti muutunud. Vepsa maailmapildis on nad praeguselgi ajal täiesti alles. Metsahaldjad
tunduvad mingis mõttes veidi kurvad, tunduvat püüdvat veidi inimese poole saamisele,
kuid seda nad ei saa.
Eraldi nähtus on Võru- ja Setomaal eksitaja, mis tähendab eksimiskogemust mingis
kohas, muutunud teadvusseisundit. Mis see eksitaja on, seda ei seletata, kuid temast
räägitakse
annaabi.ee 
