Vana-Rooma kokkuvõte
Nooruses oli ta ise juudi
religiooni veendunud pooldajana kristlase äge vastane,
kuid pöördus siis, väidetavalt ilmutuse ajel, ristiusku.
III-VI sajandil toimusid Rooma keisririigis sügavad muutused, mille käigus
ühiskonnas ja kultuuris asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavate
joontega. Roomas sai valitsevaks ristisusk.
Hiline Rooma keisririik ja ristiusk
Diocletianus ja Constantinius tugevndasid keskvõimu ja bürokraatiat ning piirasid alluvate
vabadust.
Keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Senaatori seisus säilitas ka kõrge ühiskondliku
positsiooni, kuid võimalus riigiasjades kaasa rääkida, puudus. Senat muutus Rooma linna
nõukoguks.
Korraldati ümber ka sõjavägi. Loodi piirivägedele lisaks ka tugev reservvägi, mida sai
vajadusel ükskõik kuhu suunata.