Füüsika kooliteel
just peatusesse jõudnud rohelist spektriosa peegeldava värvikihiga bussi avatud uste
eest. Ega need uksed niisama avanenud - neid lükkas-tõmbas Pascali tubli sõber rõhk,
mida kasutatakse bussiuste hüdraulikamehhanismides.
Minu ja veel mõnede varajaste ärkajate jalalihased teevad pisut tööd ja õige pea
olemegi sooritanud meetrise nihke bussi kõrvalt selle sisse. Pisut "Scania"-tüüpi
ühissõidukis ringi vaadanud, taipan, et peangi jääma maapinnaga ristisesse asendisse:
kõik istekohad on hõivanud arvväärtuselt suurema ajatelje koordinaadiga olendid.
Justkui kiusu pärast aga kaks keha korraga sama ruumiosa hõivata ei saa, niisiis olen
sunnitud seisma.
Hallipäine bussijuht mõjutab oma jäsemetega tema kabiinis paiknevaid kange,
pedaale ja rooliratast ning risttahukakujuline "TAK"-sildiga sõiduk jätkabki oma
igapäevase trajektoori läbimist. Tunnen, kuidas fiktiivne inertsijõud mind vägagi
reaalselt pikali tahab kiskuda..
annaabi.ee 
