Heraldika
Taani, Poola-Leedu ja Rootsi vahel nii, et Taanile jäi Saaremaa, Poolale Lõuna-Eesti ning
Rootsile Põhja- ja Lääne-Eesti. (Saare 2006, lk 61)
Euroopalik vapikultuur eeldas, et mainitud tiitliläänide tulemusena hakatakse kasutama
heraldilist tiitlivappi. 1570. aastasse dateeritud Saaremaa piiskopi ning halduri Magnuse suurel
pitseril kujutati mitmete tiitlivappide seas ka Saaremaa ja Tallinna piiskopi ametivappi.
Esimeseks oli Püha Johannese kotkas, teiseks kaks ristatud ristisaua. Rootsi-Liivimaa
embleemiks kavandasid rootslased juba Liivi sõja ajal Taani vapist inspireeritud sümboli: sinisel
kilbil kolm hõbedast leopardest lõvi. Vappi ehtiv hertsogikroon tähistas Johan III Liivimaa
eestlaste hertsogi tiitlit. Kolmest lõvist kujunes Eestimaa heraldiline tunnus alates Eestimaa
hertsogi tiitli kasutamisest. (Saare 2006, lk 62)
Joonis 4 Taani vapp (Allikas: Vikipeedia 2011)
See Eestimaa heraldiline tunnus sai ka 1923
annaabi.ee 
