Inimene, loodus, usund
kindlameelse ja jäiga seisukoha tõttu on kreatsionism ehk evolutsiooniteooriale, kui
teaduse esindusteooriale, kõige teravamini vastanduv usund. Sellist teravat vastandamist
põhjendavad kreatsionistid ise sellega, et evolutsioon ei ole teadus, vaid kõigest hüpotees,
spekulatsioon. Sellise väitega proovisid kreatsionistid võtta evolutsioonilt teaduse
privileege ja hakkasid seepärast nõudma oma teooria samaväärset õpetamist
evolutsiooniteooriaga. Selline evolutsiooniteooria vastane ristirekt kulmineerus 1925.
aastal nn Scopesi ahviprotsessiga. Mille tulemisena kadus darvinism aastateks
õppetekstidest. Ma ei saa aga aru, milleks on sellist teravat ja äärmuslikku vastandamist
vaja. Kas tõesti peab üks välistama teist? Sellise küsimuse on ilmselt endalt küsinud ka
lüngateooria ja aruka kavandamise teooriate pooldajad. Mulle tundub, et kui jätta kõrvale
kristlikud äärmused, siis on kõige ratsionaalsem maailma just läbi teaduse ja religiooni
sümbioosi seletada