Jõumomentide liitmine Määratakse süsteemile mõjuvad momendid ja liidetakse need vekoriaalselt. Kõik jõumomendid peavad olema määratud ühe ja sama punkti suhtes, muidu ei ole liitmine põhjendatud. Jõumoment telje suhtes Kui pöörleval kehal on telg fikseeritud, siis võetakse jõu rakenduspunkti raadiusvektor nii, et see oleks teljega risti ning alguspunkt teljel. Samasse punkti märgitakse ka jõumomendi vektor. Vektorid F ja M lahutatakse mõlemad kaheks, teljega paralleelseks ja ristiolevaks, komponendiks. r r r r r r Teisisõnu F = F|| + F ja M = M || + M . Jõumomendi ristkomponendi ehk jõu paralleelkomponendi mõju kompenseeritakse laagrite(või mõni muu telge kinnitav asi) poolt. Seega pöörlemist mõjutavaid jõudusid kirjeldavad ainult teljega ristiolevad jõu komponendid. Siit: r r r M || = r × F = r F sin = l F Suurus(lõik) l on jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest, teisisõnu jõuõlg. 34
Asi on selles, et siin sellise meetodi puhul tuleb mängu kaks tundamatut: jõu arvväärtus FA ja nurk γ. Need on väga erineva kvaliteediga suurused. Võrrandites on sees üheaegselt nii FA kui ka kas sin või cos . Sellist süsteemi on väga ebamugav lahendada. Seetõttu minnakse teist teed. Selline J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 29 reaktsioonjõud lahutatakse kaheks teineteisega ristiolevaks komponendiks, need on x- ja y-telje suunalised komponendid. y FA YA γ A x XA Joonis 4.14