NIMEKORRALDUS koondkonspekt
Tüüpiline talunimede puhul väliskohakäänded. See pole alati nii.
Isikunimelised väliskohakäänded. Saare nimede puhul kasutus kõikuv. Enamik
väliskohakäändelised. Külanimed suurim vaidlus vaadates tegelikku kasutust, siis
andmebaasis on kohakäänded külanimedel peaaegu pooleks. 61% sisekohakääned, 48%
väliskohakäänded, mõned nimed kahe käände vormiga. Saab tuvastada järelkomponentide
järgi: sisekohakäändes nimed, mille järelkomponent metsa, saare, salu. Aga nt Ristimetsal,
Hiiessaarel. Väliskohakäänded jõe, järve, mäe, oja lõpulised. vere lõpulised valdavad
sisekohakäänded. te lõpulised sisekohakäänded. Muudel ei saa välise vaatluse järel
tuvastada käänet. Sisseütlev kääne ligi kümnendikul sisekohakäände lõpp, viiendik võivad
esineda ilma lõputa. Mõned nimed sellised, kus sisseütlev kääne tugevas astmes (III välde)
või kus s-häälik tugevneb. Ajalooline klusiil, mis tuleb välja. Annavad aimust nime
etümoloogiale.