Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
kaitsevallid nõrgad. Eestlastel puudusid alguses piiramismasinad. Ordu ja
ristisõdijate kutselistele sõduritele oli vastu panna ainult vähese sõjalise
väljaõppega maakaitsevägi.
Vallutavate nõrgavõitu maakondadeliit oli vaid harva teostama
ühiseid ja pidevaid aktsioone. Ründajail oli kombeks lahutada maakondi
diplomaatilisel teel. Nad sõlmisid eri rahusid, et rünnata samal ajal teisi
maakondi. Esinesid juhtumeid, kus ristitud eestlased võtsid osa rünnakuist
ristimatuile ja vastupidi.
Eestlased olid sunnitud end kaitsma teistegi ründajate vastu, sest
kelle poolt teatud maa-ala oli ristitud, see pidas end seal peremeheks.
Saagist tulid osa saama rootslased ja taanlased. Vene vürstid, kes
vahetevahel olid eestlaste liitlased, kartes sakslaste ja katoliku kiriku
võimu kasvu idaruumis, teostasid sakslaste vastu sõdimise ettekäändel
korduvaid röövretki Eesti aladele. Kõik need mitmelt poolt korraldatud