Rahvakalender
Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja
kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja.
Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade
värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas
õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. 19. sajandil ja 20.
sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti
ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus toimus täisealiseks saamise, varem
ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed
ristivanematele mune kinkima. Urbepäeval ja lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse
õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti.
Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi.
Keelud
keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on saadetud
annaabi.ee 
