Taani raamatukultuur
harrastustega, püüdes luua sünteesi luterluse ja muinas-põhjamaise paganluse vahel.
Grundtvig on rohkem kasvataja ja tegelike ülesannete mees kui ükski romantikuist. 1832.
aastal andis ta välja oma suure ,,Põhjamaade mütoloogia", lõi rohkesti kirikulaule ja peaaegu
rahvalauludeks saanud kodumaalaule. Tema peateened kuuluvad rahvaliku omakultuuri
rajamise (rahvaülikoolid ja taanikeelne üldharidus) ning usuelu uuendamise alale
(grundtvigism nn. ,,rõõmus ristikusk"). Ta nõudis eesõigusi emakeelsele haridusele, tema
õhutusel võttis Taanis hoogu üldhariduslike maa-rahvaülikoolide asutamise liikumine (1844),
kust see levis teistessegi Skandinaavia maadesse. 1826. Aastal paneb ta vaimulikuameti maha,
olles tülli läinud ametliku kirikuga. Seejärel viibis ta Inglismaal vanu anglosaksi käsikirju
uurides, mille tulemusel ilmus talt Beowulf'i taanikeelne tõlge. Oma elu lõpupoolel leidis
grundtvigism üldist poolehoidu
annaabi.ee 
