"ristikusaagiga" - 1 õppematerjal

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

segukülvi toiteväärtusele oli negatiivne, saadi rahuldava väärtusega rohusööt (ME 9,5 MJ, MP 79 g kg -1). Teises niites andis ohtetu luste rohkesti vegetatiivseid pikkvõrseid (segukülvis ME 9,9 MJ, MP 84 g kg-1 KA). Timut oli hilise arengu tõttu esimeses niites loomise alguse ja teises niites kõrsumise faasis. Timuti mõju teises niites oli selle liigi tagasihoidliku ädalakasvu tõttu väike. KA mineraalelementide sisaldus langes taimiku morfoloogilise arenguga, võrreldes ristikusaagiga, oli segude Ca­ ja Mg­sisaldus kõrreliste mõjul väiksem. Varase punase ristiku arengut arvestades sobiksid segusse paremini keskmise arengukiirusega kõrrelised. Sakus läbiviidud katses (2004-2005) selgitati punase ristiku segukülvidesse sobivad kiire- ja keskmise kasvukiirusega kõrrelised, mis võimaldavad saada suuremat saaki ja parandavad rohusööda kvaliteeti proteiini parema omastatavuse kaudu. Punane ristik külvati põld-raiheina, roog-aruheina ja keraheinaga