Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
Segusse valitud kõrreliste
mõjul vähenes küll rohusööda ainevahetusenergia ja
metaboliseeruva proteiini sisaldus, kuid saadud rohusööt ületas
siiski hea rohusööda miinimumnõuded.
Teise saagiaasta proteiinisisaldus oli varases I niites ristiku
puhaskülvis 179 g ja segukülvides 157 g kg -1. Segude hilisemas
niites vähenes proteiinisisaldus 99-le g kg -1 ja seeduvus 66-lt
59%-le KA. Varasel ja hilisel niitmisel ME sisaldus vähenes
puhaskülvi ristikusaagi 10,8-lt ja 9,8-le, segukülvides 10,4-lt 9,2-
le MJ kg-1. Kerahein oli väga kiire arenguga agressiivne saateliik
(I-II niites kuni 57% keraheina), mistõttu selle liigi segukülvides
vähenes proteiinisisaldus 113-lt 84-le g kg -1 ning seeduvus 62-lt
58%-le KA (varane ja hiline niide), langedes hea rohusööda
kriteeriumist allapoole.
Roog-aruhein ja põld-raihein olid segudes ühtlasema
kasvuga kui timut ja kindlustasid võrreldes keraheina, ohtetu luste