Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis
Rooma väed vallutasid Jeruusalemma 70.a. kui juudid tõstsid mässu roomlaste vastu
Rooma riik pidas kristlasi ateistideks, sest kristlased ei nõustunud riiki poolt määratud
sunniviisilise keisrikultuse või jumalateenistusega, ka polnud neil roomlaste meelest
konkreetset jumalat ega isegi preesterkonda ja templeid jumalateenistusrongkäigu
7
korraldamiseks. Keiser Domitianuse ajal üritas riik ristikogudust täielikult hävitada: iga
"secta christianorumi" liige tuli tappa. Paarkümmend aastat hiljem keiser Traianuse ajal
taktika muutus: ülekuulamise ajal oma usust lahtiöelnuil jäteti nende hingeraasuke alles.
Jumalarahvale pidi see mõjuma nagu sõel: usklikud püüti tappa, aga epakindlad sobisid
Rooma eluviisile õigegi hästi.
Järgneva 150 aasta jooksul oli riigipoolne tagakiusamine vähem innukas ja sõltus