0 1 6, 6 3 10-7 6 0 1 6 Komposi 10, 2, 515 50 1,469 2,852 1, 2,15 50 0 15×1 190133 3) it 3 9 1 3 0-7 3 (ristikiud 0 ) 9 Komposi 9,7 2, 485 50 12,24 25,25 1 24,11 - - 15×1 168333 4) it 7 7 1, 0-7 3 (pikikiud 6 ) 9
a Rt - tõmbetugevus P- purustav jõud (N või kg) varda ristlõike pind (mm2 või cm2) Puitmaterjalid 1. Puidu negatiivsed ja positiivsed omadused *Positiivsed: väike tihedus (kerge, saab ehitada kraanata); küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone); väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha lisasoojustuseta); töödeldatavus (sobib paljudesse kohtadesse) *Negatiivsed: ebaühtlane struktuur (piki-ja ristikiud, oksakohad); hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub); kõdunevus (puithoone pole eriti pikk); süttivus; kahjustatav putukate ja röövikute poolt 2. Männi ja kuuse saematerjali otsad Mänd- ovaalne Kuusk- ringikujuline 3. Puidu loomulik ja ebaloomulik värvus Loomulik: valge, kollakas, pruunikas või punakas Ebaloomulik: Sinakas, hallikas, rohekas 4. Puidu niiskused Standard- 12% Riimukuiv- 8-12% Õhukuiv- 15-20% 5. Puidu vead, iseloomustused
rakkudest koosnevat osa lülipuiduks. Erineva kasvukiirusega ringid moodustavad aastarõngad. Okaspuude ja mõnede lehtpuude puit sisaldab ka veel vaigu kanaleid. Puit on poorne ja hüdrofiilne. Ristisuunas kuivades kahaneb, märjaks saades paisub, pikisuunas on need muutused tühised. Niiskus mõjutab oluliselt puidu kõiki füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Puidu kõvadus sõltub niiskusest ja suunast, pikikiud on 2 korda kõvemad kui ristikiud, Puidu tugevus sõltub puidu liigist, niiskusest, temperatuurist, jõu mõjumise suunast. kõrgemal tempil puidu tugevus väheneb, miinuskraadidel puidu staatiline tugevus suureneb, sõltub ka puu tihedusest ja aastarõngaste laiusest. Tõmbetugevus on pikikiudu 20x tugevam kui ristikiudu. Survetugevus pikikiud on 8 korda tugevamad kui ristikiud. Puitu uuritakse õhukuivalt, kus selle niiskusesisaldus ligikaudu 12% on standard. Puidu tihedus oleneb väga puuliigist
Kraniaalnärvide tuumad - BC V, VI, VII, VIII Retikulaarformatsiooni hallaine VENTRAALOSA - fülogeneetiliselt noorem - sisaldab suhteliselt rohkem valgeainet Fibrae pontis longitudinales - silla pikikiud, mis kuuluvad püramiidteele (BC8) või kortikopontiinteele (B9) Nuclei pontis (BC10) - sillatuumad - hallaine kogumid valgeaine piki- ja ristikiukimpude vahel - kortikopontiinteede ümberlülistuumad Fibrae pontis transversae (BC11) - silla ristikiud - on sillatuumade neuronite jätked, mis ristudes lähevad vastaspoolele ja moodustavad pedunculus cerebellaris medius VÄIKEAJU – CEREBELLUM - tagaaju dorsaalosa, mis on alaarplaadist välja kasvanud - kaal: umbes 150 g - paikenb tagumises koljuaugus - ülapinda eraldab suuraju kuklasagaratest suuraju ristilõhe – fissura transversa cerebri - alapinna keskel on väikeajuoruke – vallecula cerebelli (A1) seda täidab piklikaju OSAD
annaabi.ee 
