Kunsti ajalugu
kodakirikud. Erinevalt basiilikatest on kodakirikute löövid ühekõrgused ja puudub ka
ristlööv, seetõttu liitus altariruum kohe pikihoonega.
Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad
on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist ning
varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse
põhiplaaniga sakraalhooned, nende kõrval võis kohata ka ühepikkuste ristiharudega (nn.
kreeka rist) põhiplaaniga hoonet, mille keskosa oli kaetud kupliga.
Varakristlikest ehitistest oli tähtsaim Püha Peetri basiilika Roomas (5.saj.;
lammutatud 16.saj., tuntud ainult rekonstruktsiooni põhjal). Selle viielöövilise transepti,
aatriumõue ja narteksiga sakraalhoone mõjus tänu hästi läbimõeldud mahtudele (aatriumõu,
narteks ja basiilika peakorpus olid ühelaiused) kompaktselt ja terviklikult. Siseruumis oli
annaabi.ee 
