Saha kabel
Rõngasristid võeti sümbolina kasutusele juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased
pidasid seda õnnetoovaks päikesesümboliks ning rõngasristi kujutist on laialdaselt
kasutatud ka veel eesti käsitöös ja tarbekunstis. Läänemeremaadele omane rõngasrist
kannab endas ühtviisi kristlust kui igavikulist maailmakultuuri ja eestlaste
rahvuspärandit. Võeti kasutusele ka Lääne- ja Põhja-Eesti jõukamate talumeeste ning
mõisate eestlastest ametikandjate haudadel. Neisse ristidesse raiuti tekstid peamiselt
suurte ladina tähtedega. Kristlasele annab katkematu ring risti ümber igavese
armastuse ja elu ning kirikuse tähenduse.
Meremeeste kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Saha kabel kuulus algul
Jüri kihelkonda, XVII sajandist Jõelähtme kiriku juurde.
On teada, et kabel oli väga viletsas seisus juba 1725.a. Lagunenud kabel
taastati 1968-71. a. restaureerimistööde käigus. Saha kabeli ajaloost on väga vähe
materjale leida