Peale lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Välisümarlihvimisel töödeldakse pöördkehade välispinda. Lihvimiseks kasutatakse ümarlihvpinki. Pöörlev pealiikumine vk antakse lihvkettale. Ettenihkeliikumised – ringettenihe nt ja pikiettenihe sp – antakse toorikule. Perioodilist ristettenihet sr sooritab lihvketas. Joonis 23. Välisümarlihvimine 37. CNC pingid CNC – tehnikat rakendatakse mitmesuguste pinkide juhtimisel. Nimetus CNC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest computer numerical control. Eesti keeles oleks see siis vastavalt arvutijuhtimisega robot-tööpink. Praktikas on asi nii, et tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. Arvjuhtimist kasutatakse tänapäeval pea kõikides töötlemispinkides
eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda
Sisetreimisel on lõikesügavus töödeldud ja töötlemata ava läbimõõdu poolvahe. Otstreimisel võetakse lõikesügavuseks lõigatud kihi paksus töödeldud otsa ristsuunas. Mahalõikamisel on lõikesügavus mahalõiketera laius. Ettenihe (ettenihke kiirus) s on treitera lõikeserva liikumine tooriku ühe pöörde jooksul ettenihke suunas, mõõdetuna millimeetrites pöörde kohta. Treimisel eristatakse pikiettenihet (tooriku telje pikisuunas), ristettenihet (tooriku telje ristsuunas) ja kaldettenihet (kooniliste pindade treimisel tooriku telje suunas nurga all). Silindriliste välispindade treimine. Silindrilise välispinnaga on mitmed masinadetailid: võllid, teljed, sõrmed, vardad, kolvid, hammasrattad. Silindrilise pinna kohta kehtivad järgmised nõuded: 1. Moodustaja peab olema sirge. 2
Välisümarlihvimisel (sele 2.49) töödeldakse pöörd- Meetodit kasutatakse tavaliselt suure täpsusega kehade välispinda. Lihvimiseks kasutatakse ümar- tasapinnalisuse saavutamiseks. Poleerimine on lihvpinki. Pöörlev pealiikumine vk antakse lihvkettale. pinnakareduse vähendamise levinuim meetod. Ettenihkeliikumised ringettenihe nt ja pikiettenihe Lõikuriks on elastne abrasiivketas, -lint või abrasiivi sp antakse toorikule. Perioodilist ristettenihet sr suspensioon. sooritab lihvketas. 2.5.3. Mittetraditsioonilised töötlusmeetodid Mittetraditsioonilisi töötlusmeetodeid kasutatakse juhul, kui detailide töötlemine mehaanilise lõike- protsessi abil osutub vähetootlikuks või hoopiski
annaabi.ee 
