Nüüdiskirjandus
kus autor tahtlikult ajab oma tekstis sassi tegelikkuse ja fiktsiooni. Ka selle romaani
puhul on see vahekord kahemõtteline, ambivalentne. Küsimus siin taaskord selles, et
tegelikkus on nii või teisti meile keeleliselt antud ja tegelikkust oma romaanis saab
kirjanik luua ainult keele kaudu.
4. Tegemist on risoomse romaaniga, st romaanil puudub klassikalises mõistes kese
tegevusliin, väga kindlalt käsitletud teema. See risoomsus osutab sellele, et kogu aeg
sekkuvad teemakäsitlusse muud probleemid ja arutlused ei jõua lõpule, enne algab
teiste prbleemid käsitlemine. Pidevalt eemaldutakse sellest keskmest,
Eesti nüüdiskirjandus
Janek Kraavi
elektriuuringutest, tullakse aga tagasi selle juurde mõnes teises kontekstis. Kõik see