Maasikas
asetsevast lehekodarikust lühivõsust.(Joonis 1).
Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved. Ühtlasi
säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta
alustab kevadel varakult kasvu.
Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb
mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga.
7
Iga risoomiharu lõpeb ladva ehk terminaalpungaga, millest areneb õisikuvars
õisikuga, mis pärast saagiaega sureb.
Risoomi kasvu jätkavad üha uued külgharud. Seejuures risoom ülemisest osast
kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued
harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest
pungadest vanadel risoomidel.
Juured võivad tungida 120 cm sügavusse, kuid nende põhimass 70 90% asub
pindmises 20cm mullakihis.
3.2 Maasika maapealne osa