Rhizomedia
Teatrit tehakse küll mingis ruumis, aga
lisandub tasand, kus ruum ise on (sotsiaalne) draama.
Ruumid, kus etendused toimuvad, määravad inimese käitumist. Reeglid erinevad mõnevõrra
sellest, milleks klassikalised teatrimajad meid häälestavad. Välisjalanõud jäävad eesruumi.
Sisenetakse sokkides või sussides. Ühes kohas, kus etendus toimus Kaarli tänav oli
lubatud saali siseneda ka koos joogiga.
Peale Telliskivi loomelinnaku ruumi seostub ,,rhizomedia. risomeediaga" veel üks ruumi
puutuv mõiste sein. See on reaalse füüsilise kehata objekt, mis mõjutab seda, kuidas näitleja
ja vaataja teineteist tajuvad ja märkavad. Lavastus ehitab ja lõhub seinu uues tähenduses.
Füüsilise objektina on ehitatud saali ühte otsa greenroom, mille ees on klaas ja kus toimub
suurem osa stseenidest. Publiku ja näitlejate suhe on lavastuses tundmatuseni
transformeeritud. Pole väga ühtegi lavastust, kus näitlejad oleksid õnnelikud, kui publik