Nii kontsentreeritud ja korraga palju maitseid pakkuvad veinid säilitavad oma parima iseloomu nädalateks (kergemate dessertveinide ning lihtsate portide puhul võiks säilitada neid külmikus). Aroomide säilimine: Kuivad ja poolkuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc 2-3 päeva külmikus; Roosad veinid 2-3 päeva külmikus; Lihtsad magusad veinid 5-6 päeva külmikus; Küpsemad valged, näiteks 4 ja enama-aastased Chardonnay'd ja Rislingud 2-3 päeva baarikapis, kaitstud valguse eest või 5-6 päeva külmikus; Noor(em) punane (punane vein mida tarvitatakse mõne aasta jooksul peale valmistamist), näiteks Uue Maailma: Malbec, Merlot, Cabernet Franc, Garnacha, Syrah, Pinot Noir 2-3 päeva külmikus; Küps punane (laagerdumist vajanud vein mis on keldris juba seisnud mõned aastad), näiteks Cabernet Sauvignon, Tempranillo, Shiraz, Pinot Noir, Sangiovese 5-6 päeva baarikapis, ka
Põhiliselt kasutatakse sea-, kuid ka tihti linnuliha. Samuti on sakslastel tugev uluki- ja metslinnuliha valmistamise tratitsioon. Alkohoolsetest jookidest on tuntuim kindlasti Saksa õlu, mida tänini valmistatakse valdavalt niinimetatud Reinheitsgebot'i ehk varauusaegsete kvaliteetnõuete järgi, mille kohaselt võib õlleteoks kasutada ainult vett, otra ja humalat. Tuntud on ka nisu õlu. Veini toodetakse peamiselt Lääne-Saksamaal Reini jõe ääres. Levinud on nii kvaliteetsed valged rislingud kui ka odavad poolmagusad valged veinid, punastest viinamarja sortidest on tuntuim Pinot Noir. Juba keskajast tuntakse mitmesuguseid vürtsitatud hõõgveine. (Bardone, Kannike, Jürjo, Plath, 2016) (http://toidutare.ee) 4.SARNASUSED 4.1.Eesti ja Vene köögid Laual väga tähtis rukkileib. Liha kasutati harva. Piima olemas olul leidus mõlema riigi köökides kohupiima ja hapupiima. Tehti palju putru. 4.2.Eesti ja Saksa köögid Alkohoolsetest jookidest tarvitati õlut.