mõju või seose mida tegelikult ei ole, vaid mis juhuslikult ilmnes mõõdetud valimis. 22. Mida tähendab teist liiki viga? Teist liiki viga tekib siis, kui jäädakse nullhüpoteesi juurde, kuid õige oleks sisukas hüpotees. See on kergem viga, mis enamasti tähendab, et soovitu tõestamiseks tuleb mõõtmisandmeid juurde koguda. 23. Mis on olulisuse nivoo? Esimest liiki vea tegemise suurimat lubatavat tõenäosust nimetatakse olulisuse nivooks e. Riskiprotsendiks. Olulisuse nivooks valitakse mingi väike arv, sageli 0,1; 0,05; 0,01 (sõltuvalt selles, kui rasketele tagajärgedele võib 1. liiki vea tegemine viia). 24. Mis on olulisuse tõenäosus? Olulisuse tõenäosus p (probability level, p-value) tõenäosus eksida, väites oma andmete põhjal sisuka hüpoteesi H1 kehtimist (I liiki vea tegemise tõenäosus); tõenäosus saada analüüsitava struktuuriga ("nii suure erinevusega" või "nii tugeva seosega") andmed juhuslikult P(valim|H0); 25
Nullhüpoteesi ei ole võimalik tõestada. Selle vastuvõtmine tähendab, et kui uurija tahab mingit erinevust, mõju või seos erinevuse, mõju või seose olemasolu). See on raske viga, mis tähendab, et uurija "tõestas" erinevuse, mõju või seose mida tegelikult ei ole, vaid mis juhuslikult ilmnes mõ ea tegemise suurimat lubatavat tõenäosust nimetatakse olulisuse nivooks e. riskiprotsendiks. Olulisuse nivood tähistatakse tähega a. usest. Erinevus võib olla mõlemale poole, kriitiline piirkond koosneb kahest osast ab mingit erinevust, mõju või seose olemasolu tõestada, siis tuleb tal mõõtmisi jätkata. ole, vaid mis juhuslikult ilmnes mõõdetud valimis. use nivood tähistatakse tähega a. Regressioon 24) Eeldame,et Teie proovitükil on arvutatud kahes suunas mõõdetud diameetrite keskmine. Palun filtreerige oma proovitükil 1
annaabi.ee 
