Tuumasõda
Washingtoni sõjalist bürokraatiat. Potsdami kohtumisel 24. juulil sahistas Truman Stalinile, et
Ühendriikidel on uskumatu hävitusjõuga uus relv. Samal õhtul, tagasi oma sealses residentsis,
otsustasid Stalin ja tema välisminister Molotov, et tuleb tagant tõugata töid sarnase relva
loomiseks Nõukogude Liidus. Pärast Hiroshimat varjutas rahvusvahelisi suhteid vastastikuse
hävitamise ähvardus: kui üks suurvõim riskinuks kasutada tuumapommi teise samasuguse
vastu, oleks ta ise saanud kättemaksuks sama hävitava tuumalõõgi. Tavapärased sõdimisviisid
olid kaotanud tahtsuse, neid asendas vastastikune luuramine ja kaalutlus. Suurriikidel oli käes
aeg järele proovida oma närvide vastupidavust. Taastunud oli relvastuse võidujooks rahu
tingimustes. Vahepeal, 1. jaanuaril 1946 tegi Jaapani keiser Hirohito noil aegadel
tahendusrikka zesti: ta ütles lahti oma jumalikust paritolust.
Kasutatud kirjandus
annaabi.ee 
