b) ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad mõlemad kasu c)ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad kasu ainult siis, kui suurendatakse teeninduse kvaliteeti 4. Milline on sotsialistliku kaubanduse arengut toetav lähenemine a) mitmekülgsus b) tendentslikkus/ühekülgsus c)detsentraliseeritus 5, Töövahendi ja toodangu omaandamise viis on: a) tööjaotuse tunnus b) Üks regulaarse vahetuse arenguteguritest c) tootlike jõudude arengutase 6. Riskijaotuse kontseptsioon näitab: a) tootja abivalmidust b) omandiõigust c) tururiskijaotust tootjalt tarbijani 7. Suhtelise kasueelise teooria: a) väljendab kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahelist pöördvõrdelist seost b) kaubavehetuse eesmärgil kohtudes, leiavad kaubandusettevõtjad niisuguse kombinatsiooni, mille korral kumbki neist suurendab heaolu vastavuses oma eelistusega. c) loob eelduse kasu saamiseks 8. Kaubandus on: a) kaupade müük teise isiku nimel ja arvel
1:4) 3.3.5. PROJEKTI KEERUKUS PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖETTEVÕTUL - 1 : 4 PEA- JA JUHTIMISTÖÖETTEVÕTUL - 4 : 1 ( TELLIJA VÕTAB VASTUTUSE ENDA PEALE ) 3.3.6. VÕISTLUSE VAJALIKKUS KAVANDI KOOSTAMISEKS EI OLE MÕTET KORRALDADA VÄHEMPAKKUMIST KÜLL AGA KONKURSS AVALIKE EHITISTE PUHUL VÕISTUPAKKUMINE KOHUSTUSLIK AVALIK VÄHEMPAKKUMINE KINDLUSTAB MADALAIMA HINNA KUI HINNAVÕISTLUS ON OLULINE, SIIS : · PEATÖÖETEVÕTT ANNAB RISKIJAOTUSE 2,5 : 2,5 · PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖETTEVÕTT 1 : 4 · JUHTIMISTÖÖETTEVÕTT 4:1 3.3.7.VASTUTUSE SOOVITUD JAOTUS KOGEMUSEGA TELLIJA KES TAHAB KONTROLLIDA PROTSESSI VALIB PEATÖÖETTEVÕTU - 2,5 : 2,5 VASTUTUSE VARANE ÜLEANDMINE - PROJEKTEERIMIS- EHITUSTÖÖETTEVÕTT - 1 : 4 TELLIJA VÕTAB OSA KOORDINEERIMISRÜHMA TÖÖST JUHTIMISTÖÖETTEVÕTT - 2 : 3 18 3.3.8. ÜLDINE
Avaliku sektori vajadusteks ning eesmärgiks on enamasti pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ning sealjuures raha otstarbekamalt kasutada. Erasektori partneri vajadusteks on tulu teenimine tehtud investeeringutelt ning projektiga kaasnevate riskide kandmisest. Koostööläbi on võimalik luua uusi töökohti 28. Millised on raskused, kitsaskohad ja ohud nii avaliku sektori kui erasektori organisatsioonidele koostööprojektide käivitamisel ja rakendamisel? 1. Riskijaotuse tõttu nõuab erasektor suuremat tasu, mis muudab projekti oluliselt kallimaks. 2. Puudub pädev kontroll projekti üle seadusandluse seiduskohalt. 3. Tihtipeale ei ole kulud raamatupidamlikult korrektselt kajastatud 4. Läbinähtavuse puudumine 5. Korruptsioonioht 6. Ebapiisav määratlus maksumuse osas (kulud peab kandma tulevane põlkond) 7. Teatud projektide puhul perioodi pikkus ja keskkonnamõjud 8. Võimu vahetus, kitsaskoht lepinguga 29
annaabi.ee 
