Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis
Kuna mitteaktiivsete seas on suur hulk õppureid, kes suunduvad
lähiaastate jooksul tööturule, on edaspidi loota tööhõive kasvu. Tööhõive määra tõusule aitab
ka kaasademograafilise situatsiooni muutus, kuna aastail 2005-2010 tööealiseks saavad
vanusegrupid on tunduvalt väiksearvulisemad kui praegu.
Võrdluseks Euroopa Liidu keskmisega (7,6%), on töötuse tase Eestis (11,2%) tunduvalt
kõrgem; Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes jääb aga keskmisele tasemele.
Peamiste riskigruppidena Eesti tööturul võib välja tuua noored, pikaajalised töötud, puuetega
inimesed ja mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt. Noored moodustasid 2001. aastal
töötutest 21% ning tööpuudus nende seas oli tunduvalt kõrgem kui teistel vanusegruppidel.
Noorte töötuse määr, mis oli kasvanud 1997. aastast alates ja ulatus 2000. aastal 23,8%-ni,
langes 2002. aasta alguses kuni 17,2%-ni, kuid on endiselt kõrgem Euroopa Liidu
keskmisest