sage, siis muutused riskipop suuruses pole märkimisväärsed, kas HAIGESTUMUSRISKI). e.iii. Kuna levimus on mõjutatud paljudest teguritest, on seoste uurimisel tervisemõjuritega eelistatav kasutada haigestumusnäitajaid. e.iv. Haigestumuskordaja sarnaselt haigestumusriskile näitab uute juhtude tekkimise sagedust. Erinevalt haigestumusriskist, avaldab uute juhtude arvu riskiaja kohta. (kui palju isikuid siseneb pop või väljub sealt ja/õi uuritav tulem on sage, siis osutub vajaikuks riskipop muutused arvesse võtta-haigestumise hindamiseks HAIGESTUMUSKORDAJA). e.v. Suremuskordaja näitab suremise riski kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. e.vi. Riskiaeg aeg, mille jooksul on olemas risk huvipakkuva tulemi tekkeks; tegelik
Väärtused asuvad 0 ja 1 vahel. Kumulatiivhaigustemääraga peab alati esitama ka riskiperioodi pikkuse, mida tuleb arvesse võtta iga avaldatud väärtuse tõlgendamisel. Mõjutab ka suremus: paljudel isikutel oleks võinud uuritav haigus tekkida, kui nad poleks enne ära surnud muudesse haigustesse. Haigestumiskordaja- IR= uuritava haiguse juhtude arv, mis leiab aset rahvastikus mingil ajavahemikul/üksikisikute koguarv rahvastikus riskiaja jooksul. Haigestumiskordaja mõõdab just haigestumisjõudu. Eelnevast tulenevalt leitakse haigestumiskordaja juhtude arvu jagamisel rahvastiku arvu ja ajavahemiku pikkuse korrutisega, see korrutis on võrdväärne summaga, mille saame rahvastikus kõigi üksikisikute vastavate ajavahemike liitmise teel. Juhtude arvu jagamisel riskiajaga oleme arvesse võtnud vaatlusperioodi. Pole võimalik arvutada üksikisiku riskiaega. Erinevalt kahest eelnevast näitajas
annaabi.ee 
