tulemi tekkeni. e.viii. Nendel uuringu pop liikmetel, kellel uuritavat tulemit ei kujune, võib riskiaeg kesta uuringu algusest lõpuni. e.ix. kõik risikipopulatsiooni liikmed ei pruugi jääda riskipopulatsiooni liikmeteks kogu uuringuperioodi kestel. e.x. Mõne tulemi puhul on võimalik tagasitulek riskiaega paranemisel haigusest, võib jälle olla olemas risk haigestuda. e.xi. Isikud, kel kujuneb uuringu vältel huvipakkuv tulem, ei kuulu ülejäänud uuringuaja enam riskipopulatsiooni. e.xii. Mõned isikud lahkuvad riskipopulatsioonist surres, mujale kolides või edasisest osalemisest keeldudes. e.xiii. Levimuse hindamine läbilõikelistes uuringutes.
ajavahemikul/üksikisikute koguarv rahvastikus riskiaja jooksul. Haigestumiskordaja mõõdab just haigestumisjõudu. Eelnevast tulenevalt leitakse haigestumiskordaja juhtude arvu jagamisel rahvastiku arvu ja ajavahemiku pikkuse korrutisega, see korrutis on võrdväärne summaga, mille saame rahvastikus kõigi üksikisikute vastavate ajavahemike liitmise teel. Juhtude arvu jagamisel riskiajaga oleme arvesse võtnud vaatlusperioodi. Pole võimalik arvutada üksikisiku riskiaega. Erinevalt kahest eelnevast näitajas pole haigestumiskordaja proportsioon, sest murdavaldise lugejas on juhtude arv ja nimetajas inimajaühikud. Haigestumiskordaja väärtus ei saa olla kunagi nullist väiksem, kuid puudub ülempiir. Subjektiivsed haigustunnused, objektiivsed haigustunnused ja testitulemused. Laboritevaheline hajuvus testitulemustes. Haiguse esinemise kirjeldamisel tuleb jõuda selgusele, kellel inimestest esineb käsitletav haigus. Eristamiseni jõutakse iga üksikisiku
annaabi.ee 
