Ajaloo KT 10. klassile
Nooremal pronksiajal hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse. Beed oli 5-8 m lõbimõõduga
ringid ning keskel oli kirst ning kirstu peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt aeti
kirstu mees, vahel tema kõrvale ka naine v laps. Eel-Rooma rauaajal hakati aga surnuid matma
tarandkalmetesse. Need koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit
laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Surnud asetati tarandimüüride vahele.
18)Miks võib väita, et risitiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu ?
eesti sai läbi ristiusuliste naaberriikidega- taani, rootsi ja venemaa. nende maade kaupmehed
käisid siin eestis. Eestlaste matmis kombed muutusid. põletamismatused asendati
laibamatmisega ning surnud maeti pea lääne pool ,mis kõik tuleb ristiusust. jaa, hakati kandma
pronksist ristikes
annaabi.ee 
