Kaasaaegne Eesti riik on paljurahvuseline. Cicero on öelnud, et Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus, ta on selline suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu. Eesti õiguskorras reguleerivas juriidilist sidet inimese ja riigi vahel peamiselt kaks seadust PS ja kodakondsuse seadus. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nimetatakse riigi territooriumiks. Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse riseriikliku õiguse rakendamist. Riigi territooriumi alla kuuluvad ka siseveed, territoriaalveed, õhuruum. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhete erinevused teistest suhetest: 1. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on
seadust PS ja kodakondsuse seadus. Eesti õiguskord lähtub ius sanguinis põhimõttest. Kaasaaegne riigiõigus kehtib peaaegu kõigis riikides võrdselt igaühe suhtes. Mõned põhiõigused on välismaalaste suhtes piiratud. Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud. 5. Riigi territoorium. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nim riigi territooriumiks. Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse riseriikliku õiguse rakendamist. Territoriaalprintsiip tähendab ühe riigi territooriumil valdavalt üe õigussüsteemi fn-mist- Riigiteoorias on kesksel kohal piiri mõiste. Riigi territooriumi alla kuuluvad ka siseveed, territoriaalveed, õhuruum. 6. Avalik võim (suveräänsus). Suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. Esimese teadusliku käsitluse suveräänsusest lõi I. Bodin. Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat
annaabi.ee 
