Rooma jumalad
heaolu sõltub otse-selt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt
tähelepanu jumalate väärilisele austamise- le. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, riik
korraldas kultusepidustusi ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke.
Tähtsamad preestrid, keda juhtis ülempreester ehk pontifex maximus, pidid hoolt kandma
üleriigiliste pi-dustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust
riiklike tähtpäevade üle. Keis-ririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel riigi ainuvalitsejale
keisrile.
Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult selleks, et neilt midagi saada, tuli neid
kohusetruult teeni-da, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Jumalatele kõige
meelepärasemaks peeti loomade ohverda-mist.
Rooma riik ei surunud alistatud rahvastele peale oma usundit, vaid suhtus nende
religioossetesse tõekspida-mistesse sallivalt. Nõuti ainult, et kõik Rooma riigi elanikud