Mehaanika ja soojus
nähtused, toimuvad samuti nagu seisvas vagunis.
6.Jõud: Gravitatsioonijõud, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud
Maa külgetõmbe mõjul langevad kõik kehad maapinna poole ühesuguse kiirendusega, mida tavaliselt
märgitakse tähega g. See tähendab, et maaga seotud taustsüsteemis mõjub igale kehale massiga m jõud P =
mg mida nimetatakse raskusjõuks. Kui keha on Maa suhtes paigal (jõud P on tasakaalustatud toe- või
riputusvahendiga), siis jõudu millega keha mõjub riputusvahendile või toele nim. keha kaaluks.
Hõõrdejõud tekivad siis, kui kokkupuutuvad kehad või nende osad libisevad üksteise suhtes. Hõõrdumist,
mis tekib kahe kokkupuutuva keha libisemisel teineteise suhtes, nim välishõõrdumiseks, pideva keha (näiteks
vedeliku või gaasi) osade vahelist hõõrdumist nim. sisehõõrdumiseks. Tahke keha ja vedela- või gaasi
keskonna hõõrdumist tuleb vaadelda kui sisehõõrdejõudusid