kuidagi reageerivad, näiteks teevad häält. Esimestest leludest on sellisteks igasugused kõrinad, mis lapse käeliigutustega kaasa kõrisevad, helisevad või piiksuvad. Ühest küljest on see lapse jaoks lihtsalt põnev sündmus, teiselt poolt aga algab sellisest mängust iseenda kui mingite sündmuste põhjustaja tunnetamine. Laps hakkab tasapisi seostama enda tegevust ja sellega kaasnevaid sündmusi. Väga sobilikud on selles vanuses lastele ka vankri või voodi kohale riputatavad kõrinad, mida laps saab käega lüüa. Sellistel kõrinatel on mitu head omadust: need ei kao käest ära ja on kogu aeg uurimiseks silma ees, laps saab harjutada oma käe liigutuste koordineerimist ja vahva kõrin kostub juba siis, kus asjale pihta saadakse. Hea oleks, kui vahelduse mõttes ripuks selliseid kõrinaid ühe nööri küljes mitut erinevat sorti. Vaatamis- ja kuulamislusti pakuvad paarikuusele lapsele juba ka sellised voodi külge
Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. Sünd kuni 3.-elukuuni Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused. Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult.