Algloomad e. protistid
Ripsloomad Rohkearvuline algloomade hõimkond, üle 3000 liigi. Kõige
keerulisema ehitusega algloomad, elavad mageveekogudes ja niiskes pinnas.
Liiguvad ripsmete abil, ripsmed liiguvad faasides mis tagavad lainetuse.
Ripsloomadel kaks erineva talitusega ruuma, suurem kontrollib raku elutalitlust,
väiksem osaleb sugulise sigimise protsessis.
Paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulist paljunemist nim.
konjugatsiooniks, kaks ripslooma kinnituvad teineteise külge kõhtmiste pindadega,
pelliikulid lahustuvad ja organismide tsütoplasmad liituvad.
Koli pusarake käärsoolebalantiid, ülemaailmse levikuga inimse ja imetajate
parasiit, elutseb peamiselt jämesooles, Eestis levinud kodusigadel.
Käärsoolebalantiid on ainus inimesel parasiteeriv ripsloom, olles seejuures kõige
suurem ainurakne parasiit. Ebasoodsates oludes moodustab koli pusarake
paksuseinalisi tsüste mida haine inimene eritab väljaheidetega
annaabi.ee 
